Eesti Laskurliidu Kronoloogia

1926

Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused, alguse sai organiseeritud laskesport Eestis

rajati sõjakooli lasketiir Tondil

1931

asutati Eesti Laskurliit. I peakoosolek toimus 26. aprillil Tallinnas. Juhatuse esimeheks valiti kolonel Friedrich Pinka (1895-1942)

võeti esimest korda osa maailmameistrivõistlustest (MM), mis toimusid Lvovis. Esimese MM medali Eestile, pronksi vabapüssi lamades asendist võitis Johannes Siir (1889-1941).
 
hakati välja andma ajakirja "Eesti Laskur"

Eesti Laskurliit võeti vastu Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni liikmeks
1932 said alguse Eesti - Soome maavõistlused.
          
valmistati Tallinna "Arsenali" tehases esimesed väikekaliibrilised vabapüssid.
1933 toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, hiljem veel 1936, 1937, 1938, 1939.

Kehtestati klassinormatiivid, Ernst Rull täitis esimesena suurmeistri normi 
1934 Eesti Laskurliidu esimeheks valiti kolonel Otto Sternbeck (1884-1941) 
1935 Eesti võistkond (14 meest) osales MM võistlustel Roomas. Individuaalselt võitsid MM tiitli Gustav Lokotar
ja Jaak Kärner. Veel võideti kolm meeskondlikku MM tiitlit ja püstitati kaks meeskondlikku maailmarekordit.
 
1937 Eesti võistkond (32 meest) osales MM võistlustel Helsingis. Individuaalselt tuli kahekordseks maailmameistriks Elmar Kivistik, kes vabapüssist 3x40 lasku püstitas 1124 silmaga maailmarekordi ja
põlvelt asendilt kordas 381 silmaga maailmarekordit. Maailmameistriteks tulid veel Harald Kivioja ja Kristjan Vilberg.
Eesti meeskond koosseisus Elmar Kivistik, Gustav Lokotar, August Liivik, Harald Kivioja ja Alfred Kukk võitis esmakordselt Argentiina Karika uue maailmarekordiga.

Eesti meeskond saavutas Helsingis kuus meeskondlikku MM tiitlit ja püstitas neli maailmarekordit.
 
1939 

Eesti võistkond (22 meest) osales MM võistlustel Luzernis, Šveitsis. Individuaalse MM tiitli võitsid :
August Liivik ja Kaarel Kübar. Meeskond võitis teistkordselt Argentiina Karika. A. Kuke asemel oli meeskonnas Kaarel Kübar. Meeskondlikult pälviti kokku neli kuldmedalit. Neist kolm uue maailmarekordiga. Mitteametlikult kuulus Eestile maailma parima laskurmaa nimetus.
 
1940 septembris likvideeriti Sisekaitse Ülema otsusega Eesti Laskurliit, kuhu kuulus 01.01.1940 a.
seisuga 111 laskespordi klubi või ühingut. Kokku 3682 liikmega.
 
1945

sai esimesena NSVL meistersportlase nimetuse Ernst Rull tulles esimese eestlasena ka NSVL meistriks

1946

 toimusid esimesed sõjajärgsed Eesti Meistrivõistlused laskmises, kus osales esimene naislaskur - Eda Kaskneem
1947 Toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused jahilaskmises.
 
1949 hakati Eesti meistrivõistlustel pidama eraldi arvestust naistele. Eesti meistrivõistlustel võitsid kulla:
Eda Kaskneem väikepüssi põlvelt asendi üldarvestuses ja naiste sõjapüssi harjutuses. M.Kontkar oli parim neljal alal väikepüssist laskmises.
 
1950 osales Eesti püssi naiskond esmakordselt NSVL meistrivõistlustel, kus tuldi snaiper- ja sõjapüssi harjutuses kuuendale kohale. Individuaalselt oli M.Kontkar 6.kohaga edukaim.
 
1951 kinnitati esimene “NSVL Meistersportlase” nimetus esimesele naisele - M. Kontkarile 
 
1958 tuli Moskvas toimunud maailmameistrivõistlustel NSVL meeskonna koosseisus maailmameistriks
Enn-Georg Rusi. Meeskond püstitas ühtlasi uue maailmarekordi. E. Rusi oli individuaalselt N.Liidu  parimana 8.
 
1959 moodustati Eesti NSV-s Eesti Laskespordi ja Jahilaskespordi Föderatsioonid.  
 
1965 kinnitati “Rahvusvahelise klassi meistersportlaseks” esimese eesti laskurina - Jüri Talu ( EL peasekretär 1991 aastast ).
 
1966 esimese naisena täitis NL “Rahvusvahelise klassi meistersportlase” normi Helve Arusoo.
 
1969 kinnitati laskmise esimene “Rahvusvahelise kategooria kohtunik ”- Enn Meriväli.
 
1973

Matti Jõgi tõi MM-lt Melbournis maailmarekordi püstitanud NSVL koondise koosseisus kuldmedali jooksva metssea segajooksu harjutuses, individuaalselt 8.koht

Jahilaskurite kaevikraja meeskonnas tuli kullale Peeter Vehm. Individuaalselt 11. koht.
 
1974 EM-ilt Antibes naases P.Vehm pronksiga NL meeskonna koosseisus. Jelena Senitseva tuli NL
kaevikraja naiskonna koosseisus pronksile.
 
1975 aastal Münchenis toimunud MMil tuli Matti Jõgile taas kuld NSVL meeskonnaga.                               
Juunioride EM-l Sofias tuli Valentina Makarova-Tšerkassova individuaalseks Euroopa meistriks standardis ning oli kullal ka N.Liidu naiskonnas.
 
1976 tõi Liivi Erm EM-delt Pariisis ja Skopjes koju võistkondlikud hõbemedalid õhupüssis ja standardis.
Individuaalselt oli Liivi Erm standardis 6. 
Liivi Erm valiti aasta parimaks naissportlaseks.
Eesti parimaks spordiföderatsiooniks  tunnistati Laskespordi Föderatsioon.
 
1977 tuli Rooma EM-l Valentina Makarova- Tšerkassova hõbemedalile naiste standardi harjutuses nii
individuaalselt kui naiskonna arvestuses. 
 
1978 EM-l Suhlis õnnestus Matti Jõgil tulla Euroopa meistriks NSVL meeskonna koosseisus.
 
1979 MM-l Linzis tuli kuld- ja pronksmedal M.Jõgile NSVL meeskonna koosseisus koos MR kordamisega.
Juunioride MM-l Montecatinis tuli NSVL jahilaskurite meeskonnas kullale Ülo Mets, kes oli individuaalselt 4. Täpselt samad kohad saavutas Ü. Mets ka samas toimunud Euroopa meistrivõistlustel.
 
1981 Tucumanis toimunud MM-I pronksmedal Peeter Päkale NSVL meeskonnas ja Moskva EM-l Päkale   
kuldmedal NSVL kaarrajameeskonna koosseisus.
Inna Rose võitis EM-l Titogradis hõbemedalid nii individuaalselt kui ka naiskonna koosseisus
Inna Rose valiti Eesti NSV parimaks naissportlaseks
Tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks Laskespordi Föderatsioon.
 
1982 võitis Inna Rose 2 kuldmedalit NSVL naiskonna koosseisus ja individuaalselt hõbeda ning pronksmedali 
Caracase MM-lt.I. Rose oli esimene Eesti naislaskur, kes osales maailmameistrivõistlustel.
Inna Rose valiti parimaks ENSV naissportlaseks ja Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks
spordiföderatsiooniks.
 
1983 võitis Anne Oberg Maailma Karikavõistlustel kulla nii standardi kui õhupüssiharjutuses.
Tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks Laskespordi Föderatsioon.
 
1984 EM-l Budapestis hõbemedal I.Rosele NL naiskonna koosseisus NSVL juunioride meeskonnas tuli õhupüstoli harjutuses Euroopa meistriks ja hõbedale Vingstetis toimunud vabapüstoli harjutuses Sergei Potašev. Individuaalselt oli parim koht õhupüstoli 7.
Inna Rosele omistati ainsa Eesti laskurina “NSVL teenelise meistersportlase” aunimetus
Tunnistati aasta spordiföderatsiooniks Laskespordiföderatsioon.
 
1985 Mexico City`s MM-I võidab kolmanda kulla Inna Rose NL naiskonna koosseisus. EM-l Varnas pälvib kulla maailmarekordi püstitanud NL õhupüstolinaiskonna koosseisus ning  hõbemedal spordipüstoli naiskonnas Osjeki EM-l.
Jahilaskmise MM-lt Montecatinis naaseb Arno Kull individuaalse ja meeskondliku pronksmedaliga,
juunioride EM-l Antibes tuli A. Kull. meeskondlikule pronksile.
  
1986 Espoo EM-l kuulub hõbemedal Inna Rosele õhupüstolinaiskonnas ja ind 6. koht.
 
1987

tõi Urmas Saaliste Venezuela MM-lt  hõbeda kaevikrajameeskonnas ja NSVL juunioride naiskonnas saavutab lamades harjutuses Lahti EM-l hõbeda Anžela Voronova. 

 Inna Rose tuli naiskonna koosseisus EM-l Budapestis teisele kohale. Maailma Karika etapil Moskvas tuleb Andrei Inešin individuaalsele kolmandale kohale.
 
1988

esimese Eesti jahilaskurina pääseb Urmas Saaliste osalema Olümpiamängudel ja naaseb Soulist  individuaalse seitsmenda kohaga kaevikrajal.

Istanbuli EM-l tuleb Urmas Saaliste kullale NSVL meeskonna koosseisus. 
1989

Vassili Gussev naaseb MM-lt Montecatinist hõbemedaliga NSVL meeskonna koosseisus .

A.Inešin saavutab MK-etapil Soulis 2 koha.

Heikki Jaansalu naaseb EM-lt Zagrebis NL kaevikraja meeskonna koosseisus pronksmedaliga.
A.Voronova tuli MK-etapil individuaalselt hõbedale lamadesharjutuses.
 
1990

15. detsembril taastati Eesti Laskurliidu tegevus.
Ühinesid  Eesti NSV Jahilaske Föderatsioon ja Eesti NSV Laskeföderatsioon. Juhatuse esimeheks valiti
Mati Mark. 
Moskva MM-l tuli P.Päkk NL kaarrajameeskonnas hõbemedalile.
EM-l Uddevallas Urmas Saalistele hõbemedal NL kaevikraja koosseisus.
 
1991 alates 16. jaanuarist on Eesti Laskurliit Eesti Spordi Keskliidu liige.
 

26.04 sai Eesti Laskurliit oma lipu.
 

tuli A.Inešin Perthis toimunud MM-l NSVL meeskonna koosseisus hõbedal ja individuaalselt 5.kohale ning Bologna EM-l NL meeskonnaga pronksile ja individuaalselt 6-ks.
 
1992 Eesti Laskurliit võetakse Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni (UIT) ja Euroopa Laskespordikonföderatsiooni (ESC) liikmeks.
 

 Esimene Eesti naislaskur Inna Rose jõuab Olümpiamängudele. Tulemuseks individuaalne 21.koht

õhupüstolis ja 35.koht spordipüstolis. Kaevikrajal tuleb Saaliste 39.kohale.P.Päkk kaarrajal 33.Inešin

osales olümpial SRÜ võistkonnas ja naases 25.kohaga.

Maailma Karikavõistlustel Suhlis tuli Rose hõbedale õhupüstolis ja Inešin Barcelonas kaarrajal. 
 
1994 Eesti laskurid osalesid esmakordselt CISM (sõjaväelaste) MM-l Zürichis.
MK-lt Kairos tõi A. Inešin hõbeda. MK -sarja kokkuvõttes 4.koht.
 
1995 CISM MM-l Roomas tuli Eesti naiskond(A. Krusta, I. Rose, K.  Juurak) kiirlaskmises pronksile.
Alvi Krusta oli individuaalselt kolmas.
Inešin MM-l Nicosias 11.
 
1996 Olümpiamängudelt Atlantas naases Andrei Inešin 7 kohaga.
Juunioride EM-l Budapestis tuli Reijo Virolainen individuaalselt  õhupüstolis viiendale kohale ja Sofias
EM-l oli kuues olümpiakiirlaskmises.
 
1998

Brunei MK etapil sai kolmanda koha A. Inešin.

A. Inešin võitis MK-sarja finaalis Montecatinis esikoha ja suure Kristallgloobuse.
Juunioride MM-l Barcelonas tuli hõbemedalile Dimitri Sadejev spordipüstoli harjutuses.
 
1999 Inešin EM-l Poussanis 9. MK finaalis 10.koht.
EM-lt Bordeaux`st naases juunioride püstoli võistkond (D.Sadejev,A.Lints,T.Gröön) kahe
pronksmedaliga. Sadejev individuaalselt 4 ja 5. 
 
2000 Sidney OM-lt tuli Inešin 19.kohale
CISM MM-l Ankaras,  Türgis osales Eestil 13 laskurit. Naiste lamades harjutuses tuli püssi
naiskond ( A. Oberg, L. Erm, A. Voronova )kullale. Individuaalselt Oberg 6. Standardis 3x20 sama naiskond neljas. Püstolinaiskond(I. Rose, K. Heinsoo, A. Krusta) naases kahe pronksiga. Kairi Heinsoo võttis individuaalse hõbeda kiirlaskmises ja oli seitsmes spordipüstoli harjutuses. 
 
2001

27.jaanuaril omistati kümnendale eesti kohtunikule - Jüri Talule rahvusvahelise B- kategooria kohtuniku

litsents. 

Juunioride püstolivõistkond(S. Perepeljatnik, A. Kurg, A. Tischler) tõi EM-lt Zagrebis hõbemedali

spordipüstolist laskmises. Stanislav Perepeljatnik tuli  neljandale ja Argo Kurg viiendale kohale

individuaalarvestuses.

CISM MM-il Lahtis tuli püssi naiskond(A. Oberg, L. Erm, A. Voronova) lamades harjutuses pronksile.

Voronova individuaalselt 8.kohale. Püstolinaiskond(I. Rose, K. Heinsoo, A. Krusta) võitis pronksmedali

spordipüstoli harjutuses ja kiirlaskmises. A. Krusta oli individuaalselt kiirlaskmises 7. 

22.juulil valiti Mati Mark Euroopa Laskekonföderatsiooni presiidiumi liikmeks.

 
2002 03.märtsil omistati 30 Eesti kohtunikule rahvusvahelise B-kategooria kohtuniku litsents.

26.juunil valis Eesti Laskurliidu üldkogu uue juhatuse ning presidendi, kelleks sai Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts
2003 Euroopa Meistrivõistlustel Plzenis tuli juunioride naiskond ( K.Kask, T.Roostfeldt ja M.Maarend ) spordipüstoli harjutuses kolmandale kohale. Kristina Kask oli individuaalselt 7.

Üliõpilaste Maailmameistrivõistlustel tuli Tormis Saar lamades harjutuses 5.kohale

17 oktoobril avati Eesti Laskurliidu toetusel uus Audentese Spordikooli  lasketiir
2004 05.veebruaril omistas Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel Eesti Laskurliidu juhatuse liikmele Mati Jostovile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Ateena Olümpiamängudelt naases Andrei Inešin kaarraja harjutuse 21.kohaga

Oktoobrist sai Liidu sekretariaadi uueks asukohaks KL Männiku lasketiir
2005

veebruaris- märtsis viis Eesti Laskurliit läbi Euroopa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. Võistluste patrooniks oli Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel. Eesti laskurite tulemused jäid kesisteks.

Maailmameistrivõistlustel Lonatos tuli Andrei Inešin kaarraja harjutuses 6.kohale.

4.juulil valiti ESC uus presiidium, mille peavarahoidjaks ja viitsepresidendiks sai Eesti Laskurliidu peasekretär Mati Mark

Belgradis toimunud Euroopa meistrivõistlustel tuli Anžela Voronova naiste standardi harjutuses 7 kohale . Jekaterina Tihhomirova tuli juunioride lamades harjutuses 9. kohale. Ivar Vainola oli meeste kaarraja harjutuses 13.

CICM MM - l Šveitsis Thunis tuli püstoli naiskond ( A. Krusta , I. Rose, K. Heinsoo ) sõjaväelises kiirlaskmises 4.kohale.

2006

Maailmameistrivõistlusetel Zagrebis võitis kaarrajal individuaalse kuldmedali Eesti rekordilise tulemusega 123+25 tabamust Andrei Inešin. Eesti Post andis välja sellekohase tervikasja.

Juubeliaasta puhul organiseeris Eesti Laskurliit koostöös Eesti Spordimuuseumiga juubelile pühendatud näituse “Iga pauk pihta!”. Eesti Spordimuuseumis oli 26. aprillist kuni 23. juulini 2006 korraldatud esinduslik näitus, mille peaeksponaadiks oli taas Eestisse jõudnud Argentiina karikas.

 
2007

Veera Rumjantseva saavutas 4. koha Euroopa juunioride meistrivõistlustel õhupüstoli harjutuses ja 5. koha spordipüstoli harjutuses.

Meelis Kiisk oli juunioride Euroopa meistrivõistlustel harjutuses 60 lasku lamades 7.

2008
 Ainsa Eesti laskesportlasena osales Pekingi olümpiamängudel Andrei Inešin, kelle kohaks jäi 18.            Anžela Voronova tuli sõjaväelaste maailmameistriks
2009

Teist aastat järjest võitis Anžela Voronova sõjaväelaste maailmameistrivõistlused, seekord harjutuses 60l lamades

Meelis Kiisk oli Euroopa meistrivõistlustel juunioride arvestuses harjutuses 60 l lamades 6.